Investor, ära mängi pimesikku

Vastutustundlikkus investeerimisel ei tähenda seda, et ostan aktsiaid ja jään lootma, et firma kasutab osa minu rahast heategevuslikul eesmärgil. Raha kaasamise eesmärk on alati ettevõtte peamist tegevust rahastada. Alkoholitootja suunab poelettidele värskeid jooke, tubakafirma meelitab maasikamaitseliste suitsudega ja kasiinofirma avab uue sädeleva mängupõrgu uksed. Kui investor nõustub teadlikult selles mängus osalema ja tajub oma sammu tagajärgi, siis palun väga. Annetustega oma südametunnistuse kergendamine aga ei korva tagajärgede tõsisust.

Loomulikult võib joodik juua ennast ka ilma minu rahata surnuks ja hasartmängusõltlane vedada pere võlgadesse, kuid miks peaksin mina selles osalema? Kui maailmas on mustmiljon teist viisi investeerimiseks ja sellelt kasu teenimiseks.

Ma ei investeeri oma raha ettevõtetesse, mille tegevuse tagajärjel tapetakse, mürgitatakse või mõnel muul moel manipuleeritakse inimeste eludega. Mitte sellepärast, et see mul öösel magada ei lase, vaid seetõttu, et tajun selles peenes mängus oma rolli.

Seega võiks iga investor silmas pidada, et investeerimisotsustega võtame vastutuse ühiskonna ees ning oma isikliku rahaga saame maailmas muuta nii mõndagi. Kas halvemaks või paremaks, selle määrab juba meie südametunnistus.